1. Lasteasutuse liik ja eripära

Naerupalli lastehoid (edaspidi Lastehoid) on eralastehoid (Naerupall OÜ). Lastehoid alustas tegevust 2009 aasta novembris Saue linnas ühe hoiurühmaga. 2026 aastal on Lastehoiul kaks tegevuskohta ja kaks lastehoiurühma, mis asuvad Saue valla territooriumil. Lastehoiu hoiurühmad on alushariduse omandamist võimaldavad rühmad, kus turvalises, eakohases, mängulises ja arendavas kasvukeskkonnas hoitakse kuni kolmeaastaseid lapsi (kaasa arvatud) ja toetatakse nende üldoskuste arengut. Lastehoiu hoiurühmad mahutavad korraga vastavalt tegevuskohale 12 või kuni 14 last. Lastehoiu hoiurühmades töötavad Lapsehoidja ametinimetusega töötajad. Lastehoid keskendub kvaliteetsele lapsehoiuteenuse pakkumisele nii hoiurühmas kui ka hoiuteenust lapse kodus pakkudes.

Lastehoiu hoiurühmade asukohad:

• Naerupalli rühm, asukoht Tõkke 34, Saue linn, Saue vald
• Naeruliine rühm, asukoht Viirpuu tee 24, Vanamõisa, Saue vald

Lastehoiu koduleht www.naerupall.com

Naerupalli lastehoiu tunnuslause on „Igasse päeva naeruga“.

Naerupalli lastehoiu missioon: Loome igale lapsele tema personaalset arengut soodustava turvalise, koduse ja hooliva kasvukeskkonna.

Naerupalli lastehoiu visioon: Pakkuda kvaliteetne, kodulähedane ja igale perele kättesaadav lapsehoiuteenus, kus iga lapse lapsepõlv on väärtustatud ning lapsevanemal on võimalus muretult tööelus osaleda.

Lastehoiu eripära väljendub neljas komponendis, mis on Lastehoiu tegevuse alustalad:

• Laps. Laps on Lastehoidu väga oodatud. Lastehoius viibimise ajal tunneb laps turva- ja heaolutunnet. Lastehoius keskendume lapse huvide ja arengu toetamisele, pakume eduelamusi ning toetame loomuliku huvi tekkimist ümbritseva suhtes. Laps on aktiivne osaleja. Kaasame lapse tegevuste kavandamisse, võimaldame teha valikuid ning julgustame tehtut analüüsima.
• Lapsehoidja. Lapsehoidja on huvitatud ja motiveeritud tegema lapsehoidja tööd tema parimal oskuslikul viisil. Lapsehoidja tunneb tööst rõõmu, on aktiivne osaleja ja ettevõtlik. Lapsehoidja loob Lastehoius usaldava, üksteist arvestava ja toetava õhkkonna. Lapsehoidja on lapse arengu suunaja, toetaja ja juhendaja. Lapsehoidja tunneb ennast hoituna ja väärtustatuna.
• Keskkond. Lastehoius pühendume üheskoos (Lastehoid – laps – lapsehoidja – lapsevanem) lapsesõbraliku, mängulise, põneva, uuriva, hoolitsetud ja puhta keskkonna loomisele nii toas kui õues. Pühendume kogemuse saamisele ümbritseva elu ja looduse kohta. Hoolitseme, et keskkond toetab lapse positiivse enesehinnangu kujunemist ja lapse arenemist iseseisvaks, algatusvõimeliseks ja aktiivseks õppijaks.
• Lapsevanem. Lastehoiu ja lapsevanema vaheline avatud koostöö ja personaalne lähenemine on väärtused sellisel moel, et lapsevanemale on tagatud kindlus- ja turvatunne lapse jätmisel Lastehoidu. Lapsevanema kaasatus Lastehoiu tegevusse on teretulnud.

2. Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid

Lastehoiu õppe- ja kasvatustegevuse üldine eesmärk on tagada iga lapse mitmekülgne ja järjepidev areng koostöös koduga.

Õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgi täitmiseks võtab Lastehoid aluseks Alushariduse riikliku õppekava ning Alushariduse alusväärtused.

• Õppe- ja kasvatustegevus põhineb lapsepõlve väärtustamisel ning Lastehoiu peamine eesmärk on kaitsta ja edendada lapse õigust täisväärtuslikule ning turvalisele lapsepõlvele.
• Lastehoid toetab võrdsel määral lapse vaimset, füüsilist, kõlbelist, sotsiaalset ja emotsionaalset arengut. Lastehoid loob tingimused lapse erisuguste võimete tasakaalustatud arenguks, eneseteostuseks ja teaduspõhise maailmapildi kujunemiseks.
• Lastehoid kujundab koostöös koduga väärtushoiakuid, mis on isikliku õnneliku elu ja ühiskonna eduka koostoimise aluseks.
• Alusväärtused on üldinimlikud väärtused (ausus, hoolivus, õiglus, lugupidamise enda ja teiste vastu) ning ühiskondlikud väärtused (vabadus, demokraatia, austus emakeele ja kultuuri vastu, kodumaa-armastus, kultuuriline mitmekesisus, sallivus, terviseteadlikkus, keskkonna jätkusuutlikkus, vastutustundlikkus, sooline võrdõiguslikkus).

Lastehoiu õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid keskenduvad lapse mitmekülgsele ja personaalsele üldoskuste arengule. Läbi üldoskuste kujunemise arenevad lapse teadmised ja oskused keeles ja kõnes, matemaatikas, kunstis ja teistes õppekava valdkondades. Läbi erinevate valdkondade oskuste kujunemise loome eeldused lapse hakkamasaamiseks lasteaias ja edasijõudmiseks igapäevaelus. Üldoskuste toetamine on Lastehoius lõimitud õppe- ja kasvatustegevustes ja igapäevastes tegevustes nii toas kui õues.

Lastehoiu õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid toetuvad üldoskuste arengule neljal tegevussuunal ning haridusprogrammi „Kiusamisest vabaks“ rakendamisega.

• Mänguoskuste arendamine – laps huvitub erinevat liiki mängudest, tegevustest ja liikumisest. Lubab oma ellu uued kaaslased ehk mängukaaslased.
• Tunnetus- ja õpioskused, eneseteenindusoskuste õpe – laps omandab uued teadmised ja oskused ning oskab neid uutes olukordades rakendada, tunneb huvi elementaarsete hügieeni-, riietumis-, söömis- ja korraharjumuste kujundamisel ja kinnistamisel. Laps julgeb küsida abi.
• Sotsiaalsed oskused – laps oskab teiste kaaslastega suhelda, luua uusi ja positiivseid suhteid, mõista teisi, kuulata, teha koostööd ja töötada grupis. Laps oskab arvestada enda ja teiste tunnetega ja konflikte rahumeelselt lahendada.
• Eneseregulatsiooni ja eneseteenindamise oskused – laps mõistab ja tunneb ära emotsioonid ja enda vajadused, tunneb erinevaid tundeid nii endal kui kaaslastel, oskab näha emotsioonidega seonduvaid põhjuseid ja leiab sobiva käitumisviisi.

Üldoskuste toetamise põhimõtteks on see, et arvestame lapse loomuliku arenguga ja selle kulgemisega ning lähtume sellest, mida laps oskab ning mille omandamiseks ta on järgmisena valmis. Üldoskuste arengu toetamisel, haridusprogrammi „Kiusamisest vabaks“ ellu viimisel ja õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel peame oluliseks, et:

• iga Lapsehoidja tunneb huvi, pühendub ja panustab, teeb koostööd kolleegidega ja loob lapsele keskkonna uute oskuste omandamiseks;
• Lapsehoidja ja Lastehoid teevad koostööd lapsevanematega ning huvigruppidega, et toetada last ümbritseva keskkonna ja maailma mõistmisel;
• Lastehoid korraldab vajalikke ja väärtuslikke ettevõtte siseseid koolitusi, kus personal saab omavahel jagada kogemusi ja praktilisi nõuandeid üksteisele/üksteisega.

Õppe- ja kasvatustegevuse korralduses peame vajalikuks süsteemsust, koolitusi väljaspool oma asutust ning tugisüsteemide olemasolu.

2.1 Õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise põhimõtted

Lastehoiu kollektiivi koostöö on avatud ja sõbralik ning üksteisest lugupidav. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldusse, lapse arengu toetamisse ning iga lapse arengu potentsiaali avaldumisse panustavad kõik Lapsehoidjad.

• Õppe- ja kasvatustegevus toimub läbi igapäevategevuste, laste mängu ja kavandatud või spontaanselt tekkivate tegevuste kaudu.
• Lastehoius alustame päeva hommikuringiga, mis loob rõõmsa päeva alguse. Lapsed tunnevad ennast rühma kuuluvana ja arendavad esmaseid sotsiaalseid ja keelelisi oskusi.
• Lastehoius rakendame lapsest lähtuvat õpet. Laps on aktiivne osaleja – kaasame lapse tegevuste planeerimisse, võimaldame teha lapsel jõukohaseid valikuid, uurida ja katsetada.
• Tagame lapsele turvatunde ja eduelamused. Tegevused on laste jaoks kavandatud vastavalt eale, pakkudes erinevate raskusastmetega mänge ja sooritusviise; märkame ja tunnustame lapse pingutust ja edusamme; keskendume protsessile, mitte ainult tulemusele.
• Toetame lapse loovust, huvi ja omaalgatust. Arvestame lapse individuaalsusega ja tema arengupotentsiaaliga. Võimaldame võimalikult palju vabamängu aega ning pakume mitmekesiseid ja vahelduvaid mänguvahendeid.
• Loome turvalise ja hooliva keskkonna, mis pakub valikuvõimalusi mängimiseks, uurimiseks ja õppimiseks. Igapäevastes lastega tegevustes kasutame alati mängu ja õpetamist läbi mängu.
• Loome turvalise, hooliva, kiusamisvaba ja koostöise õhkkonna. Hoiurühmas kehtivad selged ja järjepidevad kokkulepped, toetav tunnustussüsteem, kindel päevakava, oma rutiinid ja traditsioonid, ühised kokkulepped kolleegidega ja lapsevanematega suhtlemisel, läbimõeldud on konfliktide lahendamise kord ning täiskasvanud on eeskujuks lugupidavas ja hoolivas suhtlemises.
• Väärtustame demokraatlikke suhteid ja lugupidamist enda ja teiste suhtes. Täiskasvanud suhtlevad sõbralikult ja viisakalt, julgustame lapsi tegema valikuid (nt mänguasja või tegevuses osas) ja arvestame nende arvamusega; õpetame lapsi üksteisega rahulikult suhtlema ja üksteisega arvestama, aidates kaasa sotsiaalsete oskuste kujunemisele; tutvustame mitmekülgset maailma, erinevaid kultuure ja traditsioone läbi mängude, tegevuste ja tähtpäevade. Kordame tegevusi, et need kinnistuks ning tekiks rutiin.
• Lõimime erinevaid valdkondi ja tegevusi võimaldades vabamängu, katsetamist, liikumist, muusikat ja teisi aktiivset õppimist ja loovust toetavaid viise nii individuaalsetes tegevustes kui grupis.
• Kasutame traditsioone ja kombeid, mis on laste arenguks olulised (hommikuring, laternamatk, mängimine mängupesades, igahommikune tervitus, kõnes kasutame jaatavat vormi jne). Tähistame eesti rahvakalendri tähtpäevi, kasutame rahvalaule, -tantse ja -mänge. Väärtustame eesti kultuuritraditsioone ja arvestame teiste kultuuride eripäraga.
• Toetame mitmekeelsest perest pärit lapse keelelist arengut ning märkame ja toetame last erinevates keelekasutus olukordades. Igapäevane suhtlus ja õppetegevus toimub eesti keeles, lapse toetamiseks ja turvatunde loomiseks väärtustame ka lapse kodukeelt, lapsevanemat kaasame oma keele ja kultuuri tutvustamisel, jälgime lapse keele arengut ja vajadusel toetame eesti keele omandamist eraldi sihipäraste tegevuste kaudu.
• Toetame ja soodustame kasutama tervislikke eluviise. Igapäevased tegevused, mängud ja liikumine nii toas kui õues, proovime süüa erinevate maitsetega toitu, harjutame iseseisvat ja õiget kätepesu, suuname iseseisvalt riietuma ja puhtust ning korda hoidma, loome võimalused rahunemiseks ja omaette olemiseks. Toetame laste tervislike harjumuste kujunemist oma eeskujuga, sõnastame ja näitame igapäevaseid hoolimis- ja tervisekäitumise viise lihtsalt ja lastele arusaadavas vormis.
• Kujundame keskkonnasõbralikke harjumusi, mis toimub läbi lihtsate ja praktiliste tegevuste – õpime sorteerima prügi, olema säästlikud, nt kasutama paberi mõlemat külge; säästma vett kraani sulgedes, kustutame tuled kui ruumis ei viibi; toetame laste loodushuvi ja hoolivat suhtumist loodusesse.

2.2 Õppe- ja kasvatustegevuse korraldus

Õppe- ja kasvatustegevus lähtub Lastehoiu päevakavast ja tegevuskavast. Õppe- ja kasvatustegevus on võimalikult palju mänguline. Kasutatavad meetodid on mänguline õpe, kogemus- ja avastusõpe, hommikuring, loovmeetodid, arutelud, vaatlemine, uurimine, jalutuskäigud, liikumismängud. Lastehoid korraldab õppe- ja kasvatustegevuse elluviimise õppeaastate kaupa. Õppeaasta koosneb järgmistest perioodidest:

• 1. september – 30. mai toimub õppe- ja kasvatustegevus planeeritud tegevuskava kaudu (vt Lastehoiu tegevuskava). Õppeaasta alguses keskendume laste kohanemisele lastehoiuga, vaatleme ja kaardistame laste arengu tasemed ja huvid.
• 1. juuni – 30. august ei toimu õppetegevuse kavandamist. Lapsed tegutsevad suurema osa ajast õues ja olulisel kohal on vaba mäng.

2.3 Lastehoiu kollektiivi koostöö

Lastehoiu kollektiivi koostöö on avatud ja sõbralik ning üksteisest lugupidav. Õppe- ja kasvatustegevuse korraldusse, lapse arengu toetamisse ning iga lapse arengu potentsiaali avaldumisse panustavad kõik Lapsehoidjad.

• Õppe- ja kasvatustegevus toimub läbi igapäevategevuste, laste mängu ja kavandatud või spontaanselt tekkivate tegevuste kaudu.
• Lastehoius töötavad Lapsehoidjad on rühmatöös võrdsed, nende tööülesanded ja vastutus on omavahel koos kokku lepitud.
• Lapsehoidja on teadlik oma rollist ja mõjust. Kõik on ühtemoodi eeskujud ja olulised. Igaüks hoiab oma tervist, et jaksata hoida lapsi.
• Lapsehoidja kasutab oma töös positiivset kõne ja lapse tegevuse peegeldamist.
• Õppe- ja kasvatustegevuse kavandamine, rakendamine, hindamine ja arendamine on paindlik ning põhineb meeskonnatööl. Tegevuste planeerimisel arvestame laste huvide, arenguvajaduste ja rühma eripäraga. Kõik meeskonnaliikmed on kaasatud, toetavad üksteist ja loovad järjepidevuse.
• Lapse individuaalse arengu toetamiseks kannab kogu meeskond hoolt, et igal lapsel on võimalus ise õppida ja areneda omas tempos. Selleks märkame laste erinevusi ja vajadusi, kohandame tegevusi ja pakume individuaalset tuge seal, kus seda enim vajatakse.
• Lapse arengu hindamine toimub Lastehoius läbi vaatluse ja vajadusel perevestluse vormis.
• Lapse arengu hindamise info lapse oskuste ja arengu kohta ning vajadusel muu info toe vajaduse väljaselgitamise kohta kanname oskuste vaatluste tabelisse (Lisa 2).
• Lapsehoidja ja lapsevanem vahetavad regulaarselt ja suulise kõne kaudu infot lapse arengu, oskuste ja tervisliku seisundi kohta. Lapsevanem on kaasatud lapse arengut puudutavate otsuste tegemisse ja rakendamisse.
• Lapsehoidja ja lapsevanema koostöö põhineb vastastikusel usaldusel ja lugupidamisel.

3. Lapse üldoskuste toetamise põhimõtted ja kolmeaastase lapse eeldatavad üldoskused

3.1 Lapse üldoskuste kujunemist toetame kõigi tegevuste kaudu, lõimime erinevaid valdkondi ja kasutame erinevaid õppeviise. Üldoskuste toetamise põhimõtteks arvestame lapse loomuliku arenguga ja selle kulgemisega ning lähtume sellest, mida laps oskab ja mille omandamiseks on ta järgmisena valmis. Lapsehoidjad tegelevad lastega ning teevad omavahel koostööd ühiste eesmärkide saavutamiseks. Lapse üldoskused on:

1. mänguoskused;
2. tunnetus- ja õpioskused;
3. sotsiaalsed oskused;
4. eneseregulatsiooni oskused.

3.1.1 Mänguoskused

Mäng on lapse põhitegevus ja loomulik õppimisviis. Mängu käigus omandab ja kinnistab laps uut teavet, harjutab ning rakendab uusi oskusi, õpib suhtlema ja koostööd tegema ning sobival viisil enda tundeid ja soove väljendama. Mänguoskus on kõigi üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse eri valdkondade oskuste ja teadmiste arengu alus.

Laste mängud jagunevad kaheks: loov- ehk vabamängud ja reegli- ehk valmismängud.

Loovmängud on rolli-, lavastus- ja ehitusmängud. Nendes mängudes on lapsed iseseisvad, nad valivad ise sobiva mängu teema, vahendid ja sisu.

Reeglitega mängud (struktureeritud mängud) on õppe-, laulu-, muusikalised ja liikumismängud, ka lauamängud, kaardimängud ja võistlusmängud. Erinevalt loovmängudest on siin reeglid eelnevalt paika pandud ning need on kõigile mängijatele kohustuslikud.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kolmeaastane laps:

1. suudab väikeses grupis mängule keskenduda;
2. kasutab mängides loovalt erinevaid vahendeid;
3. jäljendab ja kordab mängudes varasemalt kogetut;
4. sooritab iseseisvalt mitu omavahel loogiliselt seotud mängulist toimingut;
5. kutsub kaaslasi oma mänguga liituma ja ühineb teiste algatatud mänguga;
6. suhtub heatahtlikult kaaslaste mängu;
7. suudab järgida lihtsamaid mängureegleid.

3.1.2 Tunnetus- ja õpioskused

Tunnetusoskus on oskus tahtlikult juhtida oma tunnetusprotsesse – taju (kuulmine, nägemine, ruumitaju), tähelepanu ja keskendumine, mälu, mõtlemine ja loogika, emotsioone (ka probleemide lahendamine) ja motivatsiooni.

Õpioskus on lapse suutlikkus oma tunnetusprotsesse õppimise eesmärgil kasutada – hankida teavet, omandada teadmisi ja oskusi ning võime neid uutes ja erinevates olukordades rakendada, uurida ja katsetada ning säilitada huvi ja motivatsioon õppimise vastu. Laps õpib kõige paremini aktiivse osaluse ja kogemuse kaudu (kogemusõppe teooria). Õpioskused kujunevad tunnetusoskuste arengu alusel.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kolmeaastane laps:

1. tunneb huvi maailma vastu ja uurib seda erinevate meeltega;
2. suudab huvipakkuvale tegevusele vastavalt oma arengutasemele keskenduda;
3. mõistab lihtsamat kõnet;
4. valdab eneseväljenduseks vajalikku sõnavara;
5. väljendab end kõnes teistele arusaadavalt ja osaleb vestluses;
6. suudab keskenduda lühikeste lugude jälgimisele;
7. oskab leida võrdluse alusel objektides ühiseid ja erinevaid tunnuseid;
8. oskab objekte ühe tunnuse alusel rühmitada;
9. suudab järgida lihtsat juhist;
10. oskab detailidest lihtsa terviku kokku panna.

3.1.3 Sotsiaalsed oskused

Sotsiaalsed oskused on oskused teistega suhelda, tajuda iseennast ja kaaslasi, võtta omaks ühiskonnas üldtunnustatud tavasid ning lähtuda koostoimet võimaldavatest eetilistest tõekspidamistest. Sotsiaalsete oskuste alla kuuluvad:

1. suhtlemisoskused (kuulamine, rääkimine, silmside, keeleline ja mitteverbaalne suhtlus);
2. koostöö ja jagamine (kordamööda mängimine, koostöö tegemine, grupis töötamine);
3. emotsioonide äratundmine ja reguleerimine (enda ja teiste tunnete mõistmine, sobiv eneseväljendus, emotsioonide juhtimine);
4. empaatia (teiste tunnetega arvestamine, hoolimine ja lohutamine);
5. konfliktide lahendamine (probleemide rahumeelne lahendamine, kompromisside tegemine).

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kolmeaastane laps:

1. oskab ennast ja teisi väliste tunnuste kaudu kirjeldada;
2. on huvitatud mängukaaslastest ja püüab nendega arvestada;
3. osaleb täiskasvanuga ühistegevustes;
4. saab aru lihtsamatest rühma kokkulepetest;
5. loob sõprussuhteid lastega, kellega on tihti koos;
6. jagab mõnikord asju ka teistega;
7. algatab teiste laste ja täiskasvanutega suhtlust;
8. oskab väljendada oma vajadusi ja soove.

3.1.4 Eneseregulatsiooni oskused

Eneseregulatsiooni oskused on oskused, mis võimaldavad suunata oma tähelepanu, kasutada töömälu, pidurdada hetkeimpulsse ning kavandada oma käitumist vastavalt olukorrale. Eneseregulatsiooni oskused võimaldavad lapsel olukordadele paindlikult reageerida, erinevaid seoseid märgata ja lahendusi leida.

Eneseregulatsioonioskused alushariduses hõlmavad:

1. emotsionaalne eneseregulatsioon (oskus ära tunda ja juhtida oma tundeid, nt viha, pettumus, rõõm);
2. käitumuslik eneseregulatsioon (suutlikkus oodata oma järjekorda, järgida reegleid ja keskenduda ülesannetele);
3. kognitiivne eneseregulatsioon ehk täidesaatvad funktsioonid (oskus planeerida, tähelepanu koondada, probleemilahendust rakendada ja impulsiivsust kontrollida).

Eneseteenindamise oskuste alla kuuluvad:

1. igapäevane praktiline iseendaga toimetulek ja tegevused (söömine, riietumine, hügieen ja asjade korrastamine ja hoidmine);
2. reaalse tahte ja võimekuse kogemine (aru saamine esmastest vajadustest ja üldisest enesekontrollist);
3. käte osavus ja peenmotoorika.

Õppe- ja kasvatustegevuse tulemusel kolmeaastane laps:

1. tuleb toime vanematest eemalolekuga;
2. tuleb toime ühelt tegevuselt teisele üleminekuga;
3. suudab täiskasvanu toel lühikest aega soovitut edasi lükata ja oma käitumist pidurdada;
4. suudab täiskasvanu toel tulla toime tugevate tunnetega;
5. saab suures osas hakkama igapäevase eneseteenindamisega;
6. paneb pärast tegevusi täiskasvanu juhendamisel asjad oma kohale.

4. Lapse arengu hindamise ja toetamise põhimõtted, dokumenteerimine ja korraldus

Lapse arengu hindamine on oluline lapse eripära mõistmiseks, lapsele vajaliku toe väljaselgitamiseks, arengu ja positiivse enesehinnangu toetamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapse ja vanemaga.

Hindamine on igapäevane osa õppe- ja kasvatusprotsessist. Hindamisel jälgivad ja analüüsivad Lapsehoidjad lapse arengut nii igapäevatoimingutes, vabamängus kui ka õppe- ja kasvatustegevustes. Hindamise aluseks on lapse eeldatavad arengutulemused üldoskustes ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondades.

Lapse arengu hindamiseks kogume teavet lapsevanemalt ning lapse käitumise ja tegevuste vaatluse kaudu. Vaatlus toimub lapse loomulikus keskkonnas mängu ja tegevuste käigus ning võimaldab lapsehoidjal jälgida lapse mänguoskuste, õpi- ja tunnetusoskuste, sotsiaalsete oskuste, eneseregulatsiooni- ja eneseteenindamise oskuste arengut väärtustades lapse pingutusi, saavutusi ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huvi.

Lapse arengu hindamine dokumenteeritakse jooksvalt õppeaasta käigus oskuste vaatluse tabelis (Lisa 2). Lastehoiu Lapsehoidja koostab lapse arengust kirjaliku kokkuvõtte üks kord õppeaastas ning vajadusel viib lapse arengu toetamiseks vanemaga läbi perevestluse.

5. Vanematega tehtava koostöö põhimõtted ja korraldus

Koostöö lapsevanematega loob Lastehoius keskkonna, mis toetab lapse arengut, turvatunnet ja õpimotivatsiooni. Väärtustame avatud suhtlust, usalduslikku ja üksteist austavat suhtlust, milles kõik osapooled võivad tunda ennast väärtustatuna ning vastutus lapse heaolu eest on jagatud loomulikult ja tulemuslikult. Lapsehoidja annab lapsevanemale tagasiside lapse hoiupäeva kohta igapäevase lühivestluse vormis. Lastehoius toimub lapsevanemate koosolek koosoleku vormis vähemalt üks kord aastas (tavaliselt sügisel) ning õppeaasta jooksul toimuvad lapsevanematega kokkusaamised erinevate ürituste raames (isadepäev, emadepäev, jõulupidu, kevadpidu jms). Lastehoiu ja lapsevanema koostöö on oluline, sest:

• Laps tunneb end turvaliselt, kui laps tajub, et vanem ja lapsehoidja suhtlevad ja tegutsevad ühiselt, positiivselt ja sõbralikult, suureneb lapse usaldus lapsehoidja vastu.
• Lapsevanem tunneb oma last kõige paremini ning saab anda lapsehoidjale väärtuslikku teavet lapse harjumuste, iseloomu ja vajaduste kohta.
• Lapsehoidja saab lapse arengut paremini toetada koostöös lapsevanemaga, kui oskab märgata lapse arengu tugevusi ja väljakutseid ning kavandada sobivaid toetusviise.
• Avatud suhtlus aitab ennetada ja lahendada arusaamatusi või probleeme, lahendada võimalikke konflikte rahumeelsemalt ning toetada lapse kohanemist/toevajadust varakult ja süsteemselt.
• Ühises väärtusruumis ja kasvatuspõhimõtteid järgides ning jagades sarnaseid ootusi on lapse areng toetatud parimal viisil.

6. Õppekava rakendamise, uuendamise ja täiendamise kord

Lastehoiu õppekava rakendamine jõustub alates 1. september 2026 a.

Õppekava uuendamine ja täiendamine toimub iga aasta enne uue õppeaasta algust.

Lastehoiu õppekava on avalik ja leitav Lastehoiu kodulehel www.naerupall.com

Naerupall OÜ
Juhtkond
19.08.2026